
CHRISTIAN KLINDT SØLBECK/RITZAU SCANPIX, 2021
Inuit 56.000-iinnaat nunami taama atsigisumi siamasissorujussuarmik najugaqartillugit tusagassiorfiit nuna tamakkerlugu saqqummersartut pingaarutilimmik inissisimapput. Tusagassiorneq pillugu politikkeqannginneq pissutaalluni nutaarsiassalerineq kingulliunneqarpoq.
Nunatsinni tusagassiorfiit nuna tamakkerlugu saqqummersartut marluupput, tassa KNR aamma Sermitsiaq.AG. KNR pisussaaffeqarpoq innuttaasunut kiffartuussissalluni, aallakaatitsisarporlu radiokkut tv-kullu nittartakkamilu nutaarsiassiisarluni. Sermitsiaq.AG aviisinik saqqummersitsisarpoq. Taakku saniatigut illoqarfinni ataasiakkaani ikittunnguani tusaateqarpoq kajumissuseq aallaavigalugu ingerlanneqartunik.
KNR – tamanut kiffartuussisarfik
Nunatsinni tv-kkut aallakaatitat siulliit danskit tv-anneersuupput VHS-båndinut immiussat 1966-imiilli siammarterneqarlutik Godthåb lukkede TV-net aqqutigalugu. Peqatigiiffik ilaasortaminit aningaasalersorneqarpoq kajumissuserlu aallaavigalugu ingerlanneqarluni. 1981-imi peqatigiiffiit 25-upputt taama ingerlasut. Kisianni tv-taartoqarusuppoq pituttorsimanngitsumik aallakaatitassanik imaqarsinnaasunik.

THOMAS RAVNSHØJ JOHANSEN/TUSASS, 2020
Namminersornerulerneq eqqunneqarmat kultureqarneq 1981-imi akisussaaffigineqalerpoq, tassunga ilaallutik radio-aamma tv-qarneq. Namminersornerullutik Oqartussat inatsisinik unioqqutitsilluni siammarterineq inerteqqutaajunnaarsippaat.
Ataatsikkut isiginnaarsinnaaneq 1. november 1982 aallartippoq. Tamanna sioqqullugu aningaasaqarneq, kultur oqaatsillu atorneqartussat oqallisaasarput. Politikerit tusagassiuuserisullu eqqarsarput teknikki aningaasaqarnissaalu aaqqinneqarpata peqqussutit malillugit kalaallisut aallakaatitassiortarnissaq ajornarunnaassasoq.
Nuna tamakkerlugu tv-kkut aallakaatitsisalernissaq marloqiusamik isummersorfigineqarpoq. Neriulluartut oqarput aallakaatitat aliikkutassiat inuusuttut silami tarfiinnarnerat pakkersimaartilissagaat, oqaatsit ilinniarnissaannut iluaqutaassasoq, taavalu kulturikkut suliniarnermut nukittorsaatassasoq. Isornartorsiuisut aarlerigivaat avataanit sunnerneqarneq kalaallit oqaasiinut nunatsinnullu ajoqutaassasoq.
Tv pillugu isumaliutissiissutip 1975-iminngaanneersup takutippaa nammineq saqqummersitat nutsikkallu kalaallisut oqaasertallit 85 %-iujumaartut 15 %-illu nutserneqanngitsut aallakaatinneqalissasut. Kingorna killormoortuanik kisitsisit inissinnerat takuneqartalermat isornartorsiorneqartarpoq.
Ukiut tullii aallakaatitsisarneq sivitsoriartorpoq. 1983-imi KNR agguaqatigiissillugu akunnerni sisamani minutsinilu 20-ni ullormut aallakaatitsisarpoq, 17 minutsit nammineq sanaajusarlutik. 2011-imi akunnernut 13-inut minutsinullu 52-inut sivitsorpoq, tassani akunneq ataaseq minutsillu 27-it nammineq sanaat aallakaatinneqartarlutik, tassaanerusarlutik nutaarsiassat soorlu Qanorooq, Tamassa, pulaartut, aliikkutassiat studiamilu oqallinnerit.
KNR-tv-p ukiumut aallakaatittagaasa taamaallaat 15 %-iinnaanerat nukissakilliornermik pissuteqarpoq. Danskinut sanilliussisoqarmat tamassuma takutippaa nunap angissusaa inuillu najugaqarfiisa isorartussusiat isigissagaanni allatut naatsorsuutigineqarsinnaanngitsoq. Aatsaat 2014-imi nuna tamakkerlugu tv-kkut aallakaatitsivigineqalerpoq.
2013-imi KNR allanngortiterivoq ingerlaavartumik avataanit piunnaarluni nammineq immikkut ilisarnartumik kanalinngorluni. Kalaallisut danskisullu akuleriit nammineq sulianit taarserneqarput. Danskit aallakaatitassiaat DR aamma TV2-meersut toqqaannartumik aallakaatinneqalerpoq, tv-utillip nammineq aalajangersinnaallugu kanalit ilaqqissanersut allanilluunniit toqqaassanerluni.
Aallakaatitassiat arlallit takkussuuttuarput, nunatsinnilu tv-qarneq ullumikkut mutiusoq atorneqarpoq, akiliilluni aallakaatitassiat aaneqarsinnaasut unammillertoralugit.
Nunami demokratiskiusumi tusagassiuutit
2010-mi tusagassiuutit pillugit suleqatigiissitaq ingerlariaqqinnissaq pillugu isummersorpoq, nalunaarusiamilu qanoq ililluni tusagassiuutit nuna ataatsimoortillugu tamanullu soqutiginartunik inissinneqarsinnaanera eqqartorneqarluni. Eqqaaneqarpoq atugassarititaasut nukissallu taama ikitsigitillugit siaruarterinissamut angalanissanullu akissat ikippallaarnerisa kingunerisaannik tusagassiuutit pisussaaffitik tamakkiisumik naammassisinnaanngikkaat.
Suleqatigiissitamut suliassiissummi siunertaagaluarpoq tusagassiuutit kiffanngissuseqarlutik sulisut arlallit pilersikkiartuaarnerini inuit demokratiskiusumik ingerlanneqarnerini peqataatinneqarnerunissaat anguniarneqassasoq. Tusagassiuutinit pisariaqartitat assigiinngiiaartut tunniunneqassapput, paasissutissiineq annertunerulissalluni minnerunngitsumillu kalaallit kulturiat oqaasiilu eqqarsaatigineqassapput. Taamaattoq politikkikkut oqallinnissaraluaq ingerlanneqanngilaq
Ukiut qulikkaat ingerlareeraluartut nalunaarusiaq suli atorneqarsinnaavoq tusagassiuutit inissisimanerat pillugu oqallinnermi.
Nunani allani pissutsit assigalugit ullumi inuusuit tamat oqallittaarfiisigut nutaarsiassanik aallertalerput, nuna tamakkerlugu tusagassiisarfiit atorpiarnagit. Nuna tamakkerlugu tusagassiiviit imarisaat alakkaraanni sullinniakkat pingaarnerit tassaasorinanngillat kinguaariit inuusunnerusut. 2010-mi tusagassiuuteqarneq pillugu nalunaarusiap takutitaa allanngorsimanngilaq: meeqqat inuusuttullu tusagassiuutini isiginiarnikinnersaapput.
Ullumikkut tusagassiuuteqarneq
Tusagassiorfiit nukissaalatsipput, inuit ussaaruteqarfissaat killeqarput, akissarsiutigalugulu sulisussat amigaatigineqarput. 2017-imi tusagassiortut taamaallaat 35-40-it suut tamaasa suliaraat, soorlu nutaarsiassalerineq, kulturikkut aallakaatitassiorneq itisiliillunilu inuussutissarsiorneq pillugu tusagassiineq. Ullumi suli taamaappoq. Taamaakkaluartoq Sermitsiaq. AG KNR-ilu online-kkut ullut tamaasa nutaarsiassiisarput.
Aviisit Sermitsiaq. AG/taavalu AG/Atuagagdliutit immikkut aaqqissuisoqarfeqarput tamarmik tusagassiortunik tallimanik inuttaqartunik, taakku affaat marluinnik oqaaseqartuullutik affaat danskisuinnaq oqaaseqartuullutik. Aamma taamaappoq KNR-mi Radioaviisi kalaallisut danskisullu nutaarsiassaqartitsisartoq. Saniatigut KNR tv-kkut nutaarsiassiisarpoq, Qanorooq, tusagassiortunik marluinnik oqaasilinnik tallimanik arfinilinnik aaqqissuisoqarfiani sulisoqarluni, nuna tamakkerlugu nutaarsiassat ulluinnaat tamaasa aallakaatinneqartarlutik, Nutaarsiassat danskisut nutserneqartarput.
Tusagassiortuinnaanngillat nutaarsiassalerinermik suliaqartut. Nuna tamakkerlugu saqqummersartuni aviisini grafikerit, nutserisut assiliisullu atorfeqarput. KNR-imi av-assistentit, teknikerit, sullissisullu ikiortillu allat sulisorineqarput.
Oqaatsit tusagassiuutillu
Nutserisut tusagassiornermi pinngitsoorneqarsinnaanngillat, tassa tusagassiortut danskit aammalumi kalaallit ilaat danskisut allattarmata kalaallisuunngortitassanik.
Suliffeqarfippassuarni, ilinniarfeqarfinni il. il. sulinermi danskit oqaasii atorneqarput, naak kalaallit oqaasii pisortatigoortumik pingaarnertut inissisimagaluartut. Taamaammat danskit oqaasii ulluinnarni oqaatsinut sunniuteqartorujussuupput, aamma tusarfiit arlallit danskisut oqaluttuullutik. Tusagassiortunngortussanut piumasaqaatit annertupput marluinnik oqaaseqartussaagavit, tamannalu tusagassiortunngorniartut ilaannut akornutaasinnaasarpoq.
Paasissutissat allat
- Ilinniartitaaneq
- Filmit
- Inuussutissarsiutit suliffeqarnerlu
- Attaveqaatit
- Oqaatsit
- Pilersaarutit
- Innuttaaqatigiit agguagaanerallu
- Kommunerujussuit tallimat
- Nunaqarfiit
Kalaallit Nunaanni kulturi pillugu paasissutissat allat.