
LINDA KASTRUP/RITZAU SCANPIX, 2015
Inuit kalaallit, Kalaallit Nunaanni nunap inoqqaavi, imminnut taagajuttarput kalaallit nunalu Kalaallit Nunaannik. Inuit kalaallit nunarsuarmi nunat inoqqaavisa akornanni nunaminni amerlanerussuteqartut ikittunnguit ilagaat.
Kalaallit danskit naalagaaffianni innuttaassuseqalerput 1926-imi, taamaattumik »Kalaallit Nunaanni inunngorsimasoq« aamma »Kalaallit Nunaata avataani inunngorsimasoq« pisortat naatsorsueqqissaartaarneranni atorneqartarput, »kalaallit« aamma »danskit« immikkoortissinnaajumallugit. Kalaallit Nunaanni Naatsorsueqqissaartarfiup 1994-imi Inuuniarnermi Atukkat pillugit misissuinerani takutinneqarpoq »Kalaallit Nunaanni inunngorsimasut« amerlanerpaartaat imminnut kalaaliusutut isigisut, aamma »Kalaallit Nunaata avataani inunngorsimasut« amerlanerpaat imminnut danskiusutut isigisut.
Innuttaasut amerlassusaat najugaqarfiilu – inoqarfinnut agguataarsimanerat

LIFE PICTURE COLLECTION/SHUTTERSTOCK/RITZAU
Kalaallit Nunaat tassaginnaangilaq nunarsuarmi qeqertat annersaat, nunamili inoqarfiit amerlasuujupput qeqertani inuiaqatigiittut oqaatigineqarsinnaasut, illoqarfinni 17-ni nunaqarfinnilu 54-ini kiisalu savaateqarfinni stationeqarfinnilu najugallit
Inuit qangaaniit inooriaasiat, Kalaallit Nunaata nunasiaatigineqalernarata ajoqersuiartortullu nalaanni, tassalu kalaallit inuiaat angalaannartut assigipajaarlugit aalajangersimasumik ukiukkut najugaqarlutik aasakkullu assigiinngitsunik najugaqarfeqartarlutik, piniagassaqarnera aalisagaqarneralu naapertorlugu inuusimapput. KGH ajoqersuiartortullu inuit aalajangersimanerusumik najugaqarnissaat kissaatigaat. Inoqarfiit amerliartorput, ilaatigut innuttusiartorneq pissutigalugu, 2000-kkullu aallartinnerat tikillugu amerliartorsimagaluarlutik tamatuma kingorna ikiliartulersimapput. Illoqarfinni najugallit (1721-mi koloniinik taagorneqartut) amerlassusaat 1700-kkunniit amerliartortuarsimapput 1950-ikkullu aallartinneranni »illoqarfiit avataanni« najugallit amerlassusaat qaangerlugit. »Illoqarfiit avataanni« tassaavoq ataatsimut isigalugu »nunaqarfinnut« taaguutigineqartoq, tassaallutik inoqarfiit amerlanerpaartaat, kiisalu kujataani savaateqarfiit stationillu.
Naalakkersuinikkut siunertat pingaarnerit naalagaaffiup 1950-ikkunni 1960-ikkunnilu Kalaallit Nunaata nutarterneqarnissaanik pilersaarutaani takuneqarsinnaasut, tassaapput innuttaasut inuunerminni atugaasa pitsanngorsarneqarnissaat aamma saarullinniarnerup ukkatarineqarnissaa, ilaatigut kitaani illoqarfinni ataasiakkaani aalisakkerivilersuinikkut. Nutarterinissamik pilersaarutit aallaavigaat inuuniarnikkut pitsanngorsaanermi aalisakkerinermilu annertuumik ingerlatsiniaraanni taava innuttaasut inoqarfinnut ikinnerungaartunut nuutinneqartariaqartut.
Eqiteritsitsinermi nunaqarfippassuarniit nutsertiterinerinikkut taakku amerlasuut matuneqartarput, ilaatigut aamarsuarsiorfik Qullissat (1972). Taamatut naalakkersuinikkut ingerlatsineq akerlerineqaqaaq nunattalu namminersulernissaanik kissaateqarnermut nukittorsaataalluni. Taamaammat nunaqarfinni pitsanngorsaatit (soorlu tunitsiveqalerneq) Namminersornerulluni Oqartussaalernerup kingorna ingerlanneqarput. Nunaqarfiit innuttaqarnerat 1980-ikkunni aalaakkaasunngorpoq, nunaqarfiilli (illoqarfiillu minnerit ilaasa) qimagarneqarnerat ukiut tusintilikkaat nikinnerisa kingorna sukkatsippoq, minnerunngitsumik naalakkersuinikkut aalajangikkaat ilaat, assersuutigalugu nioqqutissanik assigiimmik akeqartitsinerup atorunnaarsinnaqarneratigut (1994) aamma nukissamut imermullu akitsuutit (2005-imi). nukissamut imermullu assigiimmik akeqartitsineq 2018-imi atuutsinneqaqqilerpoq.
Kalaallit Nunaata innuttai 1901-imi inuiaat kisinneqarneranniit 1991-imut amerliartorsimapput, taamanilu 55.520-iullutik. 1990-ikkut aallartinneranniit innuttaasut amerlassusaat annikitsunnguamik taamaallaat amerliallallutilluunniit ikiliallattarput, 2021-mi 56.421-iullutik. Manna tikillugu amerlanerpaajupput 2005-mi 56.969-iullutik.
Innuttaasut amerlassusaat ukiuni kingullerni 30-ni aalaakkaasimariarlutik, katitigaanermikkut malunnaateqarnerusumik allanngorarsimapput, ukiullu 2000-ikkut aallartinneranni amerlassusaat katitigaanerallu nallersuukkaanni allanngornerit annertuut malugineqarsinnaapput.
1900-kkut affaani siullermi innuttaasut marloriaatinngorsinnarlutik 23.647-nngorlutik, aamma 1971-ip tungaanut marloriaatinngoqqipput 47.935-nngorsimallutik. Taamatut malunnaatilimmik allangorarneq arlariinnik pissuteqarpoq: peqqinnerulerneq (ilaatigut tuberkuluusip nungutinneqarnera), meeqqat toqusartut ikilinerat aamma meeqqisarnerup akulikillinera kiisalu pingaartumik danskit suliartortut amerlinerat.
Innuttaasut amerlassusaat ukiunullu agguataarsimanerat

GRØNLANDS STATISTIK – STATISTIKBANKEN/BEXSTA
1960-ikkunni meeqqat ukioqatigiiaanit meerartarineqartartut ukiut qulit siuliinut aamma kinguliinnut naleqqiullugit marloriiatinngorsimapput. Taamaammat 1960-ikkunni inunngortut taaneqartarput »ukioqatigiiaat amerlasuut«.
Meerartaarineqartartut 1966-imi amerlanerpaajusimapput, taamani meeqqat 1.781-it inunngorsimallutik. Innuttaasut amerliartornerat unikaallatsiniarlugu Grønlandsministeriap Sundhedsstyrelsillu kajumissaarutigaat arnat kalaallit ernisinnaasut spiralilersorneqassasut. 1966-imiit 1970-imut 4.500-ut spiralilerneqarput.

GRØNLANDS STATISTIK – STATISTIKBANKEN/BEXSTA
Spiralilersuineq aallartinneqarmat niviarsiaqqanik ukiukinnerusunik spiraliliinissaq inatsisitigut tunngavissaqanngilaq angajoqqaajusut akuersiteqqaarsimanngikkaanni. 1970-imi inatsit allanngortinneqarpoq, Kalaallit Nunaanni nakorsaasut niviarsiaqqanik 15-it sinnerlugit ukiulinnik angajoqqaavi akuersiteqqaarnagit naartunaveersaatit pillugit siunnersuisinnaalersillugit. Naalagaaffiit Peqatigiit 1974-imi ataatsimeersuartitsinerani nunasiaataasimasuni, soorlu Kalaallit Nunaanni, ilaqutaariissutsimut pilersaarusiortarneq sakkortuumik isornartorsiorneqarpoq, Naalagaaffiillu Peqatigiit inassutigaat kikkulluunniit namminneerlutik aalajangersinnaassagaat qassinik qaqugukkullu meerartaarusunnerlutik.
1975-imi, meeqqat amerlanerpaajusut inunngornerisa ukiut qulit qaangiuttut spiralilersuinerullu kingorna, inunngortut 815-iupput, tassa 50 %-it sinnerlugit ikileriarlutik.
17-iniit 24-nut aamma 25-niit 64-inut ukiullit 1980-ikkut ingerlaneranni amerleriariarujussuarnerat tassa ilaatigut tassaapput ukioqatigiiaat amerlasuut, inuusuttunngorlutillu inersimasunngorsimasut, soorlu 1980-ikkunni 1990-ikkunnilu inunngorsimasut meeraat 0-niit arfinilinnut ukiullit amerlasuujusut. Taamaaliisoqarnera oqaatigineqartarpoq akisuanermik. Innuttaasut 65-inik sinnerlugillu ukiullit piffissami pineqartumi ukioqatigiiaani ikinnerpaajupput, pingaartumik piffissap pineqartup naajartornerani. Utoqqalisarlernerup kinguneranik ukiuni 40-ni kingullerni taakku amerlassusaat pingasoriaatinngorsimapput.
Innuttaasut amerlassusaat, suiaassuserlu naapertorlugu agguaqatigiinneri

DANMARKS STATISTIK & GRØNLANDS STATISTIK – STATISTIKBANKENBEXSTA
1961 tikillugu arnat kalaalit akornanni amerlanerpaajupput. Tamanna angutit kalaallit piniartuusut aalisartuusullu imaani inuussutissarsiornerminni ajunaartarnerannik pissuteqarneruvoq. Arnat amerlanerussuteqarnerat 1960 tikillugu annikillisimavoq, ilaatigut imaani ajunaartartut ikilimmata. 1961-imiit angutit amerlanerussuteqalernerat pissueqarnerpaavoq, sulisartut danskit (pingaartumik angutit kisermaat) amerlerujussuarnerat kingusinnerusukkullu aamma tikisitat. Kalaallit Nunaannut nuuttut amerlanerit taamani massakkullu suli kisermaajupput. Tamanna ilutigalugu arnat nunatsinniit aallartartut ukiuni 25-ni kingullerni (1993-imiit) ukiumut 200 missaanniipput.
Inuiaqatigiit ineriartortinneqarnerat sukkasimasutut iterngalu tikillugu pisimasutut oqaatigineqarajuttarpoq, inuiaallu ineriartornerat tamatumunnga takussutissaavoq.
Inuussutissarsiortut akornanni suiaaqatigiit agguataarnerat annertuumik allanngorsimavoq, tamannalu peqatigalugu suliffillit 1965-imiit 2001-imut marloriaatinngorsimapput. 1965-imi suliffillit angutit 76 %-iusinnarlutik, 1974-imi 1987-imilu 67 %-inut apparsimapput, 2001-imilu suli appaqqillutik 54 %-inngorsimallutik. Ukiut qulikkaat kingulliit aalaakkaanerullutik angutit 54 %-it 56 %-illu akornanniissimapput.
akornanniissimapput. Suliffeqarneq 2010-miit 2018-imut angutini arnaninngarnit qaffasinnerulaarsimavoq, tamanili aalaakkaalluni. Angutit 76-77 %-iusimavoq arnanilu 71-72 %-iusimalluni.
Arnat suliffeqarnikkut ineriartornerat kisimi pinnani aammali ilinniarnikkut naammassinnittarnerat sukkasuumik ineriartorsimavoq. Taamalilluni assersuutigalugu ilinniarfinni qaffasinnerusuni arnat angutiniit amerlanerusut 2003-miilli naammassisarput. Ilinniartitaanikkut qaffakkiartortoqarpoq, 2009-milu arnat amerlanerit meeqqat atuarfiannit qaffasinnerusumik ilinniagaqarsimallutik.
Innuttaasut amerlassusaat sumilu inunngorsimanerat

STATSMINISTERIETS GRØNLANDSAFDELING, DANMARKS STATISTIK OG GRØNLANDS STATISTIK – STATISTIKBANKEN/BEXST1
Innuttaasut nunatsinni avataanilu inungorsimasut amerliartornerat 1951-imit 61-imut sukkasoorujussuuvoq. Kalaallit peqqinnerulerlutik inunngortartullu amerlanerulerlutik, avtaaniit tikittut, danskiugajuttut, sanaartornermi, assassortut, teknikerit allaffinnilu sulisussat amerlanerit pisariaqartinneqalermata. Danskit pilersaarusiortut politikerillu isumaqarmata sulisussanik taamatut amigaateqarneq sivikitsuinnaassasoq, naalagaaffiup ilinniagaqarsimasut ilinniagaqarsimanngitsullu aallartippai nutarterinermik ingerlatsisussat, nunaqavissunilli ilinniartitsinissaq pilersaarutini ilaanngilaq.
Avataaniilli suliartortut ikiliartunngillat, nutarterinerup nalaani 1979-imilu Namminersornerulluni oqartussaalereernermi. Namminersornerullutik Oqartussat akisussaaffinnik danskit naalagaaffiannit nussuinerat naatsorsuutigineqartumit sukkanerujussuuvoq. Suliassarineqalersuni aallussissunik nunaqavissunik imaalitsiaannaq ilinniartitsisoqarsinnaangimmat, sulisussanik tikisitsinissaq pisariaqartinneqartarpoq suliassarpassuarnik nutaanik suliaqartussanik. Tamanna aamma kommunit Namminersornerullutillu Oqartussat (kingusinnerusukkut Namminersorlutik Oqartussat) ingerlatsiviini, kiffartuussivinni (ilinniartitaanermi, peqqinissaqarfimmi isumaginninnermilu) pisortallu suliffeqarfiutaanni malunniuppoq.

Nunatta avataani inunngorsimasut amerlanerpaajugamik 1980-ikkut naalerneranni 10.000-it pallissimavaat. Ukiuni taakkunani Namminersornerullutik Oqartussat aningaasaqarnikkut assut ajornartorsiorput, ilaatigut tikisitat ikilinerannik kinguneqartumik. Taamanikkulli tikisitat aamma nunasisartut allat ikiliartorput, 2020-mi 6.000-it missaanniillutik.
Nunatsinni innuttaasut katitigaanerat erseqqinnerusunngortinniarlugu Nunatsinni Naatsorsueqqissaartarfiup »nunatsinni inunngorsimasut« imaluunniit »nunatta avataani inunngorsimasut« kisiisa pinnagit, innuttaasut kikkunnit kingoqqisuunersut, angajoqqaat taakkulu angajoqqaavisa inunngorfii ilanngullugit nalunaarsortalersimavaat. Periarfissat tamarmik aallaaviusumik ilisarnaataasussamik nalunaaqutserneqartarput. Takussutissiami 2-mi tamanna tunngavigalugu inuiaqatigiit qanoq katitigaanerat takuneqarsinnaavoq.
Inuit amerlanersaat tassaapput nunatsinni inunngorsimasut kalaallinik anaanaqarlutillu ataatallit. Taakku 46.000 aamma 47.000-it akornanni amerlassuseqarput, tassa inuiaqatigiit 82 %-ii. Nunatta avataani inunngorsimasut (amerlanerit Danmarkimiit), angajoqqaavilu aamma nunatta avataani inunngorsimasut (aamma tamatumani Danmarkimiit), 40 %-it sinnerlugit ikileriarsimapput.
Innuttaasutigut ineriartorneq – inuiaat naatsorsorneqarnerat
Innuttaasut amerliartornerat ikiliartorneralluunniit pissutsinit sisamanit aalajangerneqartarpoq: inunngorsimasut toqusimasullu aamma nunatsinnut nunasisut qimatsisullu.
Innuttaaqatigiit Kalaallit ukiuni kingullerni 70-ini naatsorsuisarnerni ukiuni amerlanerpaani amerliartorsimapput.
Inunngortartut toqusimasunit amerlanerunerat 1960-ikkunni qaffasinnerpaajusimavoq, taamani »ukioqatigiit amerlasuut« inunngorarmata. Ukiut tamakku piffissamilu sivikitsumi innuttaasut ikiliartortarsimanerat pivoq, nunasisut qimatsisuniit ikinnerunerisa nalaani. Tamanna assersuutigalugu pivoq Namminersornerulluni Oqartussaalerneq ukiualunnik sioqqullugu, 1990-ikkunni aamma piffissami 2005-imiit 2015-imut. Inuit nunatsinni inunngorsimasut nunatsinnillu qimatsisut Danmarkimukarajupput, nunatsinnilu inunngorsimasut Danmarkimiittut 2020-mi 16.770 missaanniipput (2009-miit 2.400-nik amerleriarsimallutik).
1950-imili inunngortartut toqusunit amerlanerujuarsimapput, naak ilaatigut inunngortartut ikilinerisigut 1980-ikkut naalerneranni, amerlanerussuteqarnerat annikilliartoraluartoq. Arnani 15-iniit 49-t akornanni ukiulinni ataaseq agguaqatigiissillugu 2,08-nik qitornisarsimavoq. Ernisartut ikiliartornerat. Minnerunngitsumik inerteqqutaanngitsumik naartuersinnerit amerlanerujussuannik pissuteqarpoq. 1993-imiit 2019-imut naartuersinnerit ukiumut 780-it aamma 1.180-it akornanniipput, inunngortartut piffissami tassani 780-it aamma 1.180-iusimallutik. 2013-miilli naartuersinnerit inunngortartuniit ukiut tamaasa amerlanerupput.

STATSMINISTERIETS GRØNLANDSAFDELING, DANMARKS STATISTIK OG GRØNLANDS STATISTIK – STATISTIKBANKEN
Toqumut pissutaasut

PETER BJERREGAARD
Inuiaqatigiinni kalaallini toqusarnermut pissutaasut 1924-imiit 2019-imut ukiuni kingullerni 100-ni nunatsinni ineriartorneq naapertorlugu arlaliupput: piniarnermiit aalisarnermut ikaarsaariartorneq, taamanikkut Kalaallit Nunaanni »matoqqasumi« (1900-kkut aallartinneranni), nutarterinerup nalaani 1950-ikkunni 1960-ikkunnilu, namminersorneruneq sioqqullugu ukiut, naaminersornerup nalaani kiisalu namminersulernermi.
Toqussutaasartut assigiinngitsutigut teknikkikkut ineriartorneq (peqqinnissaqarfimmi pingaarnertullu inuussutissarsiornermi), naalakkersuinikkut siunnerfiit kiisalu inooriaatsikkut allanngornerit takutippaat. Pissutaasut allanngoriartorneranni tuberkulosi annertuumik allannguutaasimasut ilagaat, 1950-ikkut aallartinnerat tikillugu nappaalanersuartut pissuseqarluni toqussutaarsarsimaqisoq 1950-ikkut qiteqqunnerat tikillugu. Peqqinnissakkut arlalitsigut aallussilluarnikkut, napparsimmavinnik (sanatorianik) pilersitsinikkut, issuinnarnik qarmallit najugaqarfiillu naleqqutinngitsut taartissaannik inissialiornerup salliutinneqarneratigut, tuberkulosi nungutinneqangajavippoq. Toqussutaasartut allat nappaatinik tuniluuttunik tuberkulosiunngitsumik (ass. puallunneq) taamatut aamma pipput, tamannalu minnerunngitsumik inuuniarnermi atukkat pitsanngornerannik, eqqiluisaarnerulernermik pitsaanerusunillu angerlarsimaffeqalernermik kiisalu peqqinnissakkut suliniuteqarnermik pissuteqarpoq.

GRØNLANDS STATISTIK – DATABANK/BEXDT5A
Toqussutaasartoq alla piffissami siullermi annikinnerulersinneqartoq tassaavoq ajutoornikkut toqusoqartarnera, pingaartumik angutit imarsiorlutik inuussutissarsiortut akornanni. 1960-ip tungaanut qaannamiit umiatsiaaqqanut angallatinullu anginerusunut piniarnermi aalisarnermilu nuukkiartuaartoqarpoq. Taamaalineratigut ajutoortarnerit toqumik kinguneqartartut aamma ikilisinneqarput, ajutoornerilli 1990-ikkut aallartinnerat tikillugu toqussutaasarnerat suli annertuvoq.
Uummatikkut nappaatit iluaalliuutilluunniit akulikitsumik toqussutaasartut ilagaat, kræfteqarneq piffissami tassani annikinnerusarsinnarluni 1960-ikkulli qiteqqunneranniit toqussutaasartunit nalinginnaanerpaanngorsimasoq. Kræfteqartarnernut assigiinngitsunut pissutaasartutut inooriaaseq taakkartorneqartarpoq.
Imminorneq siornatigut qaqutigorujussuaq toqussutaasarsimavoq, nutarterinerulli kinguneranik minnerunngitsumillu 1980-ikkut aallartinneranni imminornerit amerleriarput – pingaartumik angutit inuusuttut akornanni – tamannalu angutit agguaqaatigiissillugu qanoq sivisutigisumik inuusarnerannut apparsaataasut pingaarnerpaat ilagaat.
Innuttaasut qanoq sivisutigisumik inuusarnerat
Arnat inuusarnerat 1996-imiit 2015-imut ukiunik 69-iniit 74-it missaannut sivitsorsimavoq, angutillu inuusarnerat 63-iniit 69-inut sivitsorsimalluni. Angutit inuusarnerisa sivikinneruneranut pissutaasut eqqaaneqareersutut tassaanerupput imminornerit ajutoornerillu angutit inuusunnerit nalaannerusarmatigit. Naak arnat angutillu inuusarnerat malunnaatilimmik sivitsorsimagaluartoq, nunani avannarlerni inuusarnerannut naleqqiullugu sivikinneerarsuuvoq (ukiut qulit miss.).
Paasissutissat allat
- Ilinniartitaaneq
- Hans Egede ajoqersuiartornerlu
- Peqqinneq isumassuinerlu
- Namminersornerullutik oqartussat (1979-2008)
- Ineqarfiit
- Piniarneq aamma nammineq pisanik pilersorneq
- Inuussutissarsiutit suliffeqarnerlu
- Attaveqaatit
- Peqqinneq – Peqqinneq oqimaaqatigiissitsinerlu
- Pilersaarutit
- Namminersorluni oqartussaaneq
- Ukiut sorsuffiusut tungaanut nunasiaateqarneq (1721-1940)
- Kommunerujussuit tallimat
- Kalaallit Nunaanni inuiaqatigiinni qeqertatut pissusilinni ingerlatsineq
- Inuit kulturiat, nunasiaataanerup siorna (1150‑1721 miss.)
- Naalagaaffeqatigiinneq danskillu naalagaaffiat
- Nunaqarfiit
Kalaallit Nunaani inuuiaqatigiit inuussutissarsiutillu pillugu paasissutissat allat.