Timmissat suut nalinginnaasuunersut, sumiinnerluni, qaqugukkut tassaniinnerluni, uumasut amerlassusaat kiisalu timmissat isikkui pissusilersortarnerilu apeqqutaapput. Timmissat assigiinngitsut qulit matumani takutinneqartut, timmissap takussaanera, timmissat ataasiakkaat amerlassusaat, illersugaanermi inissisimanerat kiisalu qanoq akulikitsigisumik takuneqartarnersoq aallaavigalugu toqqarneqarput, kisianni aamma timmissat eqimattat assigiinngitsut ilaatinnissaat aammalu nunatsinni sumiiffinni assigiinngitsuni suut nalinginnaasuunersut siunertaralugu takkua toqqarneqarput.
Timmissat imarmiut

LOUISE MURRAY/SHUTTERSTOCK/RITZAU SCANPIX, 2011
Timmissat imarmiut ukiup annerpaartaa imaaniittarput, kisianni sineriak sinerlugu qaqqani qeqertanilu piaqqisarlutik. Ukiukkut Atlantikup avannaani nunavittap toqqavia sinerlugu sumiiffinni sikusanngitsut ornittarpaat. Kalaallit Nunaat timmissanik imarmiunik timmiarpassuaqarpoq, tassani Qaanaap eqqaani Pikialasorsuarmi qilanngat ineqarfii, aappariit 30 mio. sinneqarlutik, nunarsuarmi timmissanik imarmiunik ataatsimoortunik peqarfinnit annersaallutik. Qilanngaq apparluit ilagaat mikisoq, uumasuaqqanik immap ikerinnaaniittunik aalisagaaqqanillu inuussuteqarpoq. Missingersorneqarpoq nunarsuarmi qilanngaat 80 %-ii qaqqat innartaanniittuni tuapanni piaqqisartut.
Appa Kalaallit Nunaata kitaa sinerlugu assigiinngitsorujussuarnik angissusilinnik 19-inik aammalu piaqqisarfeqarpoq aammalu Tunumi minnerusunik marlunnik ineqarfeqarluni. Appat ineqarfiisa annersaat Upernaviup avannarpasinnerusortaaniipput aammalu Qaanaap eqqaaniillutik. Kalaallit Nunaata kitaa sinerlugu appat ukiuni qulikkaani ikileriartorsimapput, pingaartumik aallaaniarneq akornusersuinerillu pissutigalugit, kisianni silap pissusaata allanngoriartornera aamma pisooqataasoq ilimanarluni. Appa aalisakkanik minnerusunik inuussuteqarpoq, aammalu qaqqat innartaanni innaaqqissuni illernani ataatsimik manniliortarluni.
Timmissat imarmiut nalinginnaasut allat tassaapput qaqulluit, Qeqertarsuup Tunuani aammalu avannaani Qaanaaq tikillugu aammalu Tunu sinerlugu qaqqat innartaanni innaaqqissuni piaqqisartut, aammalu taateraaq, sinerissat sinerlugit sumiluunniit uingasunik qaarsoqartuni aammalu aasakkut sumiiffinnut sikoqanngitsuni orninneqarsinnaasuni piaqqisarluni.
Timmissat qeerlutuut akornanni miteq nalinginnaasoq nunatsinni timmissat imarmiut takussaanersaraat. Sumiiffinni sinerissamut qanittuniittuniittarput, tamaani aappariit qeqertaaqqani terianniaqanngitsuni ulluliortarlutik. Mitit amerlanersai Kalaallit Nunaata kitaani piaqqisarput, kisianni aamma Tunumi minnerusunik ineqarfeqarpoq. Ukiukkut mitit milliuunit affaasa missaannik amerlassusillit Canadameersut Kalaallit Nunaanneersullu Kalaallit Nunaata kujataata kitaa sinerlugu sumiiffinni ikkattuniittuni katersuuttarput, tamaani uiloqarfiit uiloqarluartut inuussutigisarlugit.
Mitit nalinginnaasut paarlattuanik miteq qingalik/siorakitsoq ineqarfinni piaqqisanngilaq, kisianni tatsit eqqaanni masarsunni siammarlutik aappariikkaarlutik piaqqisarlutik. Ukiukkut mitit qingallit siorakitsut Canadap avannaaneersut aamma Attup Uummannaata Avataani Kalaallit Nunaata avannaaneersut milliuunit sinneqartut amerlasoorpassuakkuutaarlutik katersuuttarput.
Timmiaq imarmioq immikkuullarissoq tassaavoq imeqqutaalaq, Kalaallit Nunaanniit Qalasersuarmut Kujallermut uumasut silarsuaanni ungasinnerpaamut ingerlaartartoq. Kalaallit Nunaanni imeqqutaalaq qeqertani qeqertaaqqanilu ineqarfinni piaqqisarpoq. Nunarsuarmi ineqarfiit annersaat Qeqertarsuup Tunuani Kitsissunnguani inissisimavoq, kisianni imeqqutaallat ikileriangaatsiarsimapput, teriannissat amerlisimanerat pissutaasoq ilimagineqarluni.
Timmissat imarmiut amerlannginnerusut allat tassaapput serfaq, alleq, toornaviarsuk, paaq nujalik, oqaatsoq aamma naajat naajarujussuaq, naajaq qaqortunik sululik aamma naajarluk.
10 Kalaallit Nunaani timmissat nalinginnaasut
Timmissat suut nalinginnaasuunersut, sumiinnerluni, qaqugukkut tassaniinnerluni, uumasut amerlassusaat kiisalu timmissat isikkui pissusilersortarnerilu apeqqutaapput. Timmissat assigiinngitsut qulit matumani takutinneqartut, timmissap takussaanera, timmissat ataasiakkaat amerlassusaat, illersugaanermi inissisimanerat kiisalu qanoq akulikitsigisumik takuneqartarnersoq aallaavigalugu toqqarneqarput, kisianni aamma timmissat eqimattat assigiinngitsut ilaatinnissaat aammalu nunatsinni sumiiffinni assigiinngitsuni suut nalinginnaasuunersut siunertaralugu takkua toqqarneqarput.

Miteq Kalaallit Nunaata annertunersaani nalinginnaasuuvoq aammalu piniarumaneqartuulluni. Taassuma piaqqinerata nalaani eqqissisimatitsinerup 2001-imi kinguariarsimanerat siuariarnermut mumisippaa, piaraat sisamaniit arfinilinnut amerlassuseqarnerat iluaqutaasorujussuusimalluni.
JULIUS NIELSEN, 2021

Nattoralik Kalaallit Nunaata kitaani illoqarfiit nunaqarfiillu qanitaanni akuttunngitsumik takuneqartarpoq aammalu ukiuni kingullerni avannamut siaruarsimallutik. Timmissat tigutsisillit, soorlu uppik, kissaviarsuk kiinaaleerarlu, paarlattuanik nattoralik pingaartumik imaani piniarnerusarpoq.
JULIUS NIELSEN, 2022

Qupaloraarsuk nunatsinni timmiaaqqat nalinginnaanersaraat. Kalaallit Nunaat tamakkerluinnangajallugu piaqqisarpoq aammalu illoqarfiit nunaqarfiillu aqqusaarlugit upernaakkut ukiakkullu ikittukkaarlutik ingerlaartut akuttunngitsumik takuneqartarlutik, nerisitsisarfinni orniguttuartartuulluni.
JULIUS NIELSEN, 2019

Kalaallit Nunaanni ataasiakkaat 60‑80 mio.-inik amerlassuseqartut missiliorneqarmat, nunarsuarmi appaliarsuit 80 %-iinit amerlanerullutik appaliarsuit Kalaallit Nunaata nunami namminermi akisussaaffiinut ilaavoq. Appaliarsuk pingaartumik Qaanaap aamma Ittoqqortoormiit eqqaanni ineqarferujussuarni piaqqisarpoq.
LARS WITTING, 2006

Aqissit Kalaallit Nunaata annersaani timmiaapput piaqqisartut amerlasuut. meqqui ukiukkut qaqortunngortarput, aammalu nunap isikkuanut aputilimmut naleqqussarsimagaluartoq akuttunngitsumik aallaanianit pisarineqartarluni.
JULIUS NIELSEN, 2019

Qaqulluk avataata imartaani timmiaavoq ilisarnartoq, tamaani nerisassaminik piniarluni imaq qulaallugu aarsaartarluni. Sinerissap qanittuata avataatalu imartaanni nalinginnaasuuvoq aammalu akuttunngitsumik umiarsuit anginerusut malikkai takuneqartarluni.
LARS WITTING, 2007

Appa Kalaallit Nunaanni ileqquusuni piniagassaavoq pingaaruteqartoq. Taanna piniarneqarnermini immikkut sunnertiasuuvoq, tassami aappariit piaqqiortut ukiumut ataasiinnarmik piaqqisarmata. Aqutsinermi suliniuteqarfigineqaraluartoq, ukiuni qulikkaani appat ikiliartorput.
LARS WITTING, 2006

Tulugaq Inuit pinngortitsinermik oqaluttuaanni qitiutinneqartarpoq aammalu kalaallit oqaluttuarpassuini unikkaartuaannilu ilaatinneqartarluni. Tulugaq Kalaallit Nunaanni nalinginnaasuuvoq aammalu Kalaallit Nunaat tamakkerlugu illoqarfinni nunaqarfinnilu ukioq kaajallallugu takuneqartarluni.
JULIUS NIELSEN, 2019

Naajaannaq Kalaallit Nunaanni naajat akulikinnerusumik takuneqartartut ilagaat. Kalaallit Nunaata kitaa tamaat aammalu Tunup kujataani sukkut tamaana piaqqisarpoq. ukiup qaammataanni Kalaallit Nunaanni imaluunniit kujammut imaannarsuarmiittarpoq.
LARS WITTING, 2005

Nerleq nerlerup nalinginnaasup saniatigut sumiiffimmi aalajangersimasumiittuuvoq. Kalaallit Nunaata kitaani piaqqisarpoq aammalu nerlernut assigiinngitsunut arfiniliusunut Kalaallit Nunaanni takuneqartartunut ilaalluni.
CARSTEN EGEVANG, 2013
Paasissutissat allat
- Uumassusillit assigiinngisitaarnerat aamma pinngortitap aqutsivigineqarnera
- Sineriak
- Silap pissusaa
- Imeq tarajuunngitsoq
- Sermersuaq
- Nunami pinngortitaq sermeqanngitsoq
Kalaallit Nunaat pinngortitaa pillugu paasissutissat allat.