Avannaata Kommunia

Avannaata 68°-ip 81° N-illu akornanniippoq Kalaallit Nunaannilu kommunit avannarlersaralugu. 522.700 km2-it missaannik annertussuseqarluni Spaniatut angitigaaq nunamilu annerpaap tulleralugu. Kommuni 11.000-ingajannik innuttaasoqarpoq kommunip sineriaani siaruaassimasunik illoqarfinni sisamani Ilulissani, Uummannami, Upernavimmi Qaanaamilu kiisalu nunaqarfinni 23-ni Uummannami nunaqarfiit marluk 2017-imi ulussaarsuarmit eqqugaasut maanna qimagussortinneqarsimasut ilanngullugit. Kommuni Qaasuitsup Kommuniata avinneqarneranut atatillugu 2018-imi pilersinneqarpoq.

Ilulissaniit Qaanaamut ungasissusaa silaannakkut 1.070 km-inik isorartussuseqarpoq, imaluunniit Københavnimiit Venedigimut ungasissusingajaatut, taamaalilluni kommuni logistikkimik annertuumik qaangerniagassaqarluni. Avannaani inissisimaneq sikusarneralu pissutigalugit Uummannap Upernaviullu pigisaat ukiup affaannaani imaatigut tikinneqarsinnaapput Qaanaarlu ukiumut marloriaannarluni umiarsuarnik pajuttunik tikinneqartarluni. Inuussutissanik nassiussanillu pilersuinermut atatillugu tamanna qaangerniagassaqartitsivoq qaleralinnillu nunap immikkoortuani pingaarnertut isertitsissutaasartunik avammut tunisassiornermut qerititsiverujussuaqarnissamik pisariaqartitsilluni. Kommunip avannaata tungaani internetsip sukkassusaa atorneqarsinnaaneralu killeqarpoq qaammataasakkut attaveqartariaqarneq pissutigalugu. Inoqarfippassuarni imermik pilersuineq killeqaqaaq. Inuuniarnermi atukkat taamaammat illoqarfinnut nunaqarfinnullu kujasinnerusuniittunut sanilliullugit allaanerujussuupput. Avannaa silap allanngoriartorneranit immikkut ittumik sunnerneqartorujussuuvoq sikup qajannaannerata annertussusaatalu allanngornera ukiukkut piniarnissamut aalisarnissamullu kiisalu angallassinermut periarfissat sunnerneqarmata. Siornatigut imaani sikukkut piffissami sivisuumi biilertoqarsinnaasarsimavoq, piffissarli taanna sivikilliartorpoq ingerlaarnerillu nalorninarnerulersimallutik.

Qaangerniagassaqaraluarluni kommunimi suliffissaqartitsineq annertuvoq isertitarissaartoqarlunilu, ilaatigut aalisarluarneq takornariaqarnerlu pissutigalugit. Ilulissani UNESCO-qarfik Sermeq Kujalleq (Kangia) Kalaallit Nunaanni takornarissanit ornigarneqarnerpaajuvoq. Kommunimi tamarmiusumi piniarnermut aalisarnermullu kiisalu takornarianik misigisassarsiortitsinermut annertusiartuinnartumut atatillugit qimusserneq suli pingaaruteqarpoq.

Kommune Qeqertalimmisut imaani uuliasiorneq gassimillu ujaasineq annertusimavoq, tamannalu inuussutissarsiornikkut suliffissaqartitsinikkullu nutaanik periarfissiinissaat siornatigut neriuutigineqarsimapput, ilutigitilluguli aalisarfinnik pingaaruteqartunik mingutsitsisoqarsinnaanera ernummatigineqarluni.

Aatsitassarsiornissat ataasiakkaat aallartilerput, ilaatigut Qaanaap pigisaani nunaqarfiusimasumi Moriusami, tassani ingerlatseqatigiiffiit Dundas Titanium A/S aamma Greenroc Mining sioqqanik ilmenit-inik atorluaanissamik kissaateqarlutik. Aatsitassarsiornermut atatillugu ingerlataqarnerusoqalernissaata Pikialasorsuarmi – ammalataqarfik sikunngisaannartoq imaani pinngortitami pissuseqatigiinnermut pingaaruteqarluinnartoq – piniagassanut sunniuteqarsinnaanera ilaatigut Inuit Issittormiut Kattuffiannit (ICC) Kalaallit Nunaannit ernummatigineqarpoq.

Kommunit 2009-mi kattussuunneqarmatali kommuni illoqarfinnit nunaqarfinniillu avannarpasinnerpaanit isornartorsiorneqartarsimavoq pisortanit aningaasaliissutinut iliuuserineqartunullu Ilulissat salliunneqarpallaartarnerarlugu. Uummannap, Upernaviup Qaanaallu pigisaasa namminerisamik avannaani kommuneqarnissaannik kissaateqarneq akuttunngitsumik saqqummiunneqartarpoq.

Avannaata Kommunia pilersinneqarmalli, Qaasuitsup Kommunerisimasaatut, Siumut aqutsisuusimavoq kommunemullu apriilimi 2021-mi qinersisoqarmat partii ajugaaqqilluni. Sivisuumik borgmesteriugallareerluni borgmesteri attaviitsunngorpoq partiinillu allanit tapersersorneqarluni borgmesteriuinnarluni.

Kommunimi piujuartitsineq siunissamilu pisariaqartinneqartut eqqarsaatigalugit kiisalu najukkani pisariaqartinneqartunut qaangerniagassanullu naleqqussakkanik nutaanik aaqqiissutissarsinissaq ukkataralugit piffissamut ungasinnerusumut pilersaarusiorneq salliunneqarpoq. Kommunimi suliassatigut kiffartuussinermilu aamma pitsanngorsaasoqarniarpoq.

Illoqarfiit pillugit paasissutissat allat

  • Kåre Hendriksen

    (in. 1956) Teknikkikkut avatangiisini aqutsinermi ph.d. aamma MA. Aalborg Universitet-imi Pilersaarusiornermut instituttimi issittumi piujuartitsiviusumik attaveqaasersuutini lektori.

  • Najaaraq Demant-Poort

    (in. 1980) Cand.scient.pol. Ilisimatusarfimmi avataaneersutut lektori.