Nunalerinermik savaateqarnermilu inoqarfiit

Nunaqarfiup Qassiarsuup avannaani savaateqarfik Tasiusaq. Kalaallit Nunaanni savaateqarfiit 38-t nunap savaaqqat neqaanik killilimmillu naatitanik naatsiianillu imminut pilersorneranut ilapittuutaapput. Savaateqarnermik inuussutissarsiutip inuiaqatigiinni aningaasaqarnikkut sunniutaa annikippoq, kisianni imminut pilersornermik ineriartortitsineq naalakkersuinikkut pingaartinneqarluni.
MADS PIHL, VISIT GREENLAND, 2015

Kalaallit Nunaanni uumasuuteqarlutik nunalerisut siulliit ilisimaneqartut tassaapput qallunaatsiaat ukioq 985-ip missaani nunassittut Erik Aappalaartup tikeraarnerata nunamillu atsiinerata kingorna. Ukiuni nutaajunerusuni inuusutissarsiutitut nunalerineq Eriup Aappalaartup Qassiarsummi 1924-mi tunngavilerneqarpoq, Eriup Aappalaartup nunaateqarfigisimasaanut attuumassuteqartumik.

Uumasuuteqarneq nunaqarfimmi Igalikumi inuunermut tunngavinnut 1783-imi tapertaalerpoq, nersussuit immuliortut savaasallu qallunaatsiaat biskopiata Garðarimi illukuisa akornanni ivigartortinneqarlutik. Nersutinik savaasanillu uumasuuteqarneq Kujataani 1800-ukkut ingerlaneranni siaruaakkiartorpoq.

Nunalerineq savaateqarnerlu minitassat ikittut eqqaassanngikkaanni Kujataani katersuussimapput, tamaani kangerluit qinnguini issittup kujammut killingani sila naammattumik kiassuseqarluni avannaanullu sanilliullugit ukiuunera nalinginnaasumik sakkukinnerullunilu sivikinnerusarluni.

Qaqortup eqqaani misileraavimmi Upernaviarsummi kinakålinik katersuisoqarpoq. Naatitat naatsiiallu najukkami Kitaatalu sineraani avannarpasinnerusumi, Nuuk ilanngullugu, tuniniarneqartarput.
MADS PIHL, VISIT GREENLAND, 2015

Kalaallit Nunaanni nunalerinerup annerpaartaa savaateqarnermut toqqaannartumik attuumassuteqarpoq. Savat aasaq tamaat silami ivigartortarput narsaatinilu ukiukkut nerukkaatissanut naatitsisoqartarluni nerukkaatinik tikisitanik ilallugit.

Qassiarsummiit savaateqarfimmut Tasiusamut ujaraaqqanik aqqusineq. Kalaallit Nunaanni inoqarfiit akornanni aqqusinermik attaveqartutuaapput Kujataani savaateqarfiit eqqaannilu nunaqarfiit.
ANINGAAQ R. CARLSEN/VISIT GREENLAND, 2018

Uumasuuteqarfiit 2005-imi 54-init 2019-imi 38-nut nikissimapput 500-nilli amerlanerusunik piaqqiortunik savaateqartut piffissami tassani 14­18-ini aalajaatsumik inissisimasimallutik. Ukiut tusindtit nikinneranniilli mikisumik savaateqarfeqarnermit angisuunik tunisassiornermut ineriartupiloorsimavoq. Savaateqarfiit agguaqatigiissillugit angissusaat 28,5 ha-iupput (2015) savaateqarfiillu amerlanerpaartaat, 68 % missaat Narsap pigisaanniipput (2015). Savaateqarfiit ilaqutariinnit ataasiakkaanit ingerlanneqarnerusarput.

Kalaallit Nunaanni savaateqarluni inuuneq immikkuullarissuuvoq, silap issittup kujatinnguaniinneranik pissuteqaannanngitsumik, kisiannili ilaqutariit savaatillit amerlanersaat illoqarfinni nunaqarfinnilu innuttaasunit annertunerusumik attaveqaqatigiinnermit, pisortat namminersortullu kiffartuussinerannit, kulturikkut neqeroorutinit ersarilluinnartumillu meeqqat atuartinneqarnerannit nunarsuup sinneranit avinngarusimallunnarnerat pissutigalugu. Suut tamangajalluinnarmik namminneq isumagisariaqarpaat. Savanik piaqqiortitsillutillu naatitsinerup saniatigut savaatillit suliassat isumagisarpaat, allat sanasunik, innaallagialerisunik, ruujorilerisunik imaluunniit IT-mik immikkut ilisimasalinnik assigisaannillu ikiortissarsiortariaqartartut. Meeqqatik aamma namminneerlutik atuartikkajuttarpaat. Savaatillit meerartaasa nunami siuarsimanerpaatut tusaamaneqartarnerat tunngavissaqarluarpoq. Ukioq kaajallallugu ajornartorsiutit qanorluunniit ittut namminneq aaqqinniartarnerat ilitsoqqussaraat. Inuussutissarsiummi naasorissaasut tulluusimaartut sullerissullu nukittuumik kulturiuvoq.

Nersutaateqarnermik misileraaneq ukiut qulit kingulliit ingerlaneranni aallartinneqarpoq pingaarnertut Narsap eqqaani Narsamiluunniit. Tamatuma saniatigut marlunnik uumasuuteqarfeqarpoq tuttunit nujuitsunit neqimik tunisassiortunik, qaqortup pigisaani Isortoq Reindeer Station aamma Narsap pigisaani Tuttutooq. Isortoq taakkunani marlunni anginerusoq EU-mut avammut tunisinissamut akuersissuteqarpoq namminerlu toqoraavigisami ukiumut tuttut nujuitsut 800-­1.000 tunisassiarisarlugit aalajangersimasumillu uumasut erniortitat 3.000-it missaanniillutik. Nunamili savat initunersaapput.

Ukiut ingerlaneranni savaateqarfiit immikkoortuani attaveqaqatigiinneq annertusarneqarujussuarsimavoq, soorlu aamma Namminersorlutik Oqartussat savaatilinnut tunisinermut pilersitsinermullu tapiissuteqartarlutik, 2004-miillu toqoraavimmik ingerlatsinermut aamma tapiissuteqartarlutik. Illuutit ingerlatsiviit nutaaliaasut sanaartorneqarsimapput ukiuuneranilu peqqarniitsumi pilersuineq qulakkeerniarlugu nerukkaatinik tunisassiorneq annertunerulersinneqarsimalluni tikisitanillu nerukkaatinik pisariaqartitsineq annikillisimalluni.

Kommune Kujalliup Namminersorlutillu Oqartussat takorloorpaat Kujataa »Kalaallit Nunaata nerisassaasivigissagaa« annertusisamik nunalerinikkut nunamik tamarmiusumik naatsiiat naatitassallu assigiinngitsorpassuit kiisalu nersutaatinit, puulukinit, savanit tuttuniillu neqinik pilersuisunik. Nunalerinermi teknikkikkut tamanna pisinnaavoq; qaangerniagassaalluni imminut akilersinnaasunngortinneqarnissaa taamaalillunilu akitigut unammillersinnaanngorluni kiisalu nunanit allanit tunisassianut taamaattunut tikisinneqartartorpassuarnut assersuutigalugulu EU-mi nunaateqarnermut tapiissutitigut aningaasalersorneqarajuttartunut sanilliullugit annertussutsit, pilersuineq pitsaassutsillu patajaatsut qulakkeernissaat.

Anguniakkat nassuiarneqartut anguniarlugit nunalerinermi savaateqarnermilu ikorfartuiniarlutik Namminersorlutik Oqartussat Upernaviarsummi Qaqortup qanittuani misileraavimmik ingerlatsipput.

Misileraavimmi atuisartunut naatitat assigiinngitsut ukiumilu nerukkaatissat assigiinngitsut issittumi atugassarititaasuni misilerarneqartarput, ilutigitillugulu savaatilinnut ilinniarfimmik misileraavik ingerlatsilluni, nunalerinermik, naatitsinermik savaateqarnermillu ilinniartitsinissamik neqerooruteqartumik. Orpippassuaateqarnermik aamma annikitsumik misileraasoqarpoq.

Nunalerineq inuiaqatigiinni aningaasaqarnerup annikinnerusumik ilagaa tunisassiallu amerlanerpaartaat nunami niuerfinnut tunineqartarlutik. Avammut tunisat nunamit tamakkiisumik katillugit tunisat 0,1 %-eriinnarpaat (2015), savaaqqanit tuttuniilluunniit neqinit tunisassiaanerullutik.

Savaatillit ingerlatsinertik inerisarniartuartarpaat pitsanngorsarniartuarlugulu imminullu akilersinnaanerilersinniarlugu. Seqinermik imermillu nukissiuutit ukiut qulikkaat marlussuit ingerlaneranni savaateqarfinnut anngussimapput, tamannalu aqqutigalugu avatangiisinut aningaasarsiornermullu iluaqutaasumik orsussamut liiterit tusindterpassuit sipaarutigineqartarlutik. Nunalerinermi siunissaq saniatigut isertitaqarnermiippoq. Amerlasuut nunakkut pisuttunut ineeqqanik neqerooruteqarput, nersutinik piaqqiortitsillutik imaluunniit naatitanik naatsiianillu naatitsisarlutik illoqarfimmi tunineqarsinnaasunik.

Paasissutissat allat

Kalaallit Nunaaani kommunit illoqarfiillu pillugit paasissutissat allat.

  • Kåre Hendriksen

    (in. 1956) Teknikkikkut avatangiisini aqutsinermi ph.d. aamma MA. Aalborg Universitet-imi Pilersaarusiornermut instituttimi issittumi piujuartitsiviusumik attaveqaasersuutini lektori.

  • Bo Naamansen

    (in. 1968) Landinspektøri. Asiaq-mi, Kalaallit Nunaanni Misissueqqissaartarfimmi pisortaq.