Kalaallit Nunaanni ujaqqat pinnersaasiat

Assammiut kuultimik qaqortumik sanaat diamantinik ungalusimallutik toqqissunik silisanik rubinitallit.
HARTMANN’S, 2021

Kalaallit Nunaanni ujaqqat pinnersaasiassat soqutiginaateqarnersaraat rubinit aamma safirit aappaluartut. Ujaqqap aappillaarissumiit aappaluartumut qalipaateqarneranut 0,5-1 %-imik krom-imik akoqarnera pissutaavoq. Rubinit 1966-imi nassaarineqarput, kisianni aatsaat 2017-imi rubinisiorfik Aappaluttoq Nuup kujataani 150 km-inik ungasissusilimmiittoq ammarpoq. Ujaqqat suliarineqanngitsut Kangianut avammut nioqqutigineqartarput, tassani silineqartarlutik. Namminersorlutik Oqartussat tunisinermi akigititap 5,4 %-ianik royalty-nik pissarsisarput. Rubinit ukiut 2,7 milliardit matuma siorna nunarsuup qaavani itisuumi pilersimapput.

Tugtupitit aappaluartut 1957-imi Narsap eqqaani Ilimassaq-intrusion-ini ukiunik 1,1 milliardinik pisoqaassusilinni nunarsuarmi nassaarfiusuni sumiiffinni siullersaasumi nassaarineqarput. Taanna akuttunngitsumik Kalaallit Nunaata nunami namminermi ujaraatut pinnersaasiassatut taaneqartarpoq.

Grønlandit kvarts-it ilagaat ujaqqanik pinnersaasiassanik sammisaqartunit taaneqartartoq aventurin-kvarts. Qalipaataanut qorsummut pissutaavoq aatsitassaq fuchsit, krom-inik akoqarnermini maniilattortaasa mikisuaraaraanerat. Ujaqqat Isuani sumiiffitoqqami ukiuni 3,7 milliardini takussaasimapput, taamaalillunilu grønlandit nunarsuarmi ujaqqat pinnersaasiassat pisoqaanersaattut taaneqarsinnaavoq.

Nuummit ujaraavoq takulertorneqartanngitsoq, ujarak 3 milliardinik pisoqaassusilik marlunnik ataatsimoortunngorsimasunik marloqiusartaqartoq. Aatsaat ujaqqap silinerani qillersarneranilu kuultiusatut tungujortunillu qalipaateqartunik qillaallartaartunik qalipaateqalertarpoq (iridescens).

Lapis lazuli Maniitsup eqqaani sumiiffimmit Tupertalimmit taamaallaat ilisimaneqarpoq, ujaqqami qaqqamit innermik anitsisartumit ukiunik 1,8 milliardinik pisoqaassusilimmit carbonatit- imeersuulluni. Aatsitassaq qangarsuarniilli ujaqqatut pinnersaasiassatut piumaneqartuusimavoq. Ujarak Kalaallit Nunaanneersoq taanna, ujaqqamit tungutsorissumit Afghanistan-imeersumit qalipaataa tungu-jortoq ersarinnginnerulluni.

Ujaqqat pinnersaasiassat Kalaallit Nunaanneersut akornanni taaneqarsinnaapput amazonit, Kalaallit Nunaata qaammatip ujaraa, sodalit, agat aamma kvartsit assigiinngitsut allat. Rubin aammalu ilaatigut tugtupit nunani tamalaani tuniniarneqartarput, sinneri najukkami ujaqqanik pinnersaasiassanik sanaartornermi atorneqartarput.

Paasissutissat allat

Kalaallit Nunaat pinngortitaa pillugu paasissutissat allat.

  • Martin Ghisler

    (in. 1940) Dr.phil. aamma cand.scient. GEUS-imi (De Nationale Geologiske Undersøgelser for Danmark og Grønland) Emeritus.